Loeng. Ema ja lapse kontakt – dr Adik Levin

Loeng on tasuta.

Tule kohale vähemalt 20 min varem, 10 min enne loengu algust sulgeme saali uksed, sest loengut kantakse otseülekandes üle ja sellel ajal ei saa saalis liikumist olla.

Teavitame registreerumise algusest ka Kirna Facebooki lehel (et teade sinuni jõuaks, vajuta Kirna Fb lehel “Like”)

Loengu lõpus võimalus esitada lektorile küsimusi.

Soovid tasuta loengut oma kodukohta? Kui jah, siis vajuta siia.

Loe lisaks 24.05.18 Maalehehest: dr Adik Levin: ema ja last seob kolm nabanööri

Vaata dr Levini videotervitust siit.

Loengus “Ema ja lapse kontakt” räägib Adik Levin kuidas kontakt emaga või selle puudumine on mõjutanud meie kõigi elu. Lisaks kõigile tuntud bioloogilisele nabanöörile, mis peale beebi sündi läbi lõigatakse, seob ema ja last veel emotsionaalne ja sotsiaalne nabanöör ning mõnede arvates ka bioenergeetiline nabanöör. Nende seoste teadvustamine aitab meil paremini mõista oma elu keerdkäike ja edaspidi teadlikult juhtida oma emotsioone ja käitumist. Tänastele ja tulevastele noortele emadele pakub loeng aga kuldaväärt informatsiooni, kuidas pakkuda oma lapsele sellist arengut toetavat keskkonda, millest tänased täiskasvanud paraku võivad olla ilma jäänud.

Me kõik, sõltumata vanusest, oleme kellegi lapsed ning osad meist on ka emad või tulevased emad. Loeng annab kuldaväärt mõtlemisainet seega kõigile inimestele, mitte ainult noorele emale!

Maailm muutub hirmsa kiirusega ja kahjuks mitte selles suunas, mis lapsele hea oleks. Perekond pole enam see mis varem.
Adik Levin räägib 2. juunil Kirna mõisas peetaval avalikul loengul sellest, mida vastsündinu tegelikult vajab, aga kuidas ühiskond neist vajadustest kiiresti kaugeneb.

Ema ja vastsündinud lapse kontakt  on igihaljas teema. Veel 30-40 aastad tagasi mitte ainult meil nõukogude süsteemis, vaid ka  ülemaailmselt oli vaieldamatu tõde näiteks see:

• ema ja laps eraldati kohe peale sünnitust;
• last ei asetatud kohe peale sündi ema rinnale, vaid seda tehti 12-24-36 tundi peale sünnitust;
• toideti last pudelist ja lutist vaatamata sellele, et ema rind oli käeulatuses;
• anti lapsele imeda tühja lutti.

Seda rida võiks jätkata, kuid olen alati esitanud küsimuse, kes oli see esimene, kes soovitas lahendada ema ja vastsündinud lapse vahelisi suhteid just selliselt? On huvitav, et suurem osa maailma sünnitusmaju käitus just nii, lõhkudes looduse poolt loodud seoseid. Ei olnud tõenduspõhiseid uuringuid ja mis seal salata, tõsiste uuringutega alustati alles eelmise sajandi teisel poolel. Ida-Euroopa riikides andsid tervishoiuministeeriumid välja käskkirju, kus oli mustvalgel kirja pandud taoline jabur töökorraldus. Sellist lähenemist aktsepteerisid Maailma Tervishoiu Organisatsioon ja paljude riikide ministeeriumid. Seda peeti normiks ja ainuõigeks.

Agraarühiskonnas oli situatsioon palju parem. Ema ja vastsündinud lapse kontakti väärmõistmine saab hoo sisse XIX sajandi lõpul ja eriti XX sajandil, siia lisandusid probleemid  I ja II maailmasõja ajal. XX sajandi keskpaigaks sai kunstlik toitumine hoo sisse ja siit algab rinnapiima asendajaid tootvate firmade võidukäik.

Kui vaatleme loomariiki, siis näiteks kassidel tagab stereotüüpne käitumine sünnituse ajal selle liigi ellujäämise. Nii on see ka paljude teiste loomariigi esindajatega. Aga inimesega? Arvan, et kindlasti peaks käitumisreeglite loetellu kuuluma vaginaalne sünnitus, ternespiima võimaldamine lapsele esimese elutunni jooksul, lapse paigutamine ema kõhule kohe pärast sünnitust, ema ja lapse silmside jne. Industriaalühiskonna elu mängureeglid aga on seda  ema ja lapse vahelist loomulikku suhtlemist kõvasti moonutanud . XX sajandi lõpust alustatud sünnitusmajade töökorralduse suured muutused — ema ja lapse koosviibimine perepalatites, ternespiima andmine ja rinnaga toitmine, ema ja lapse ihukontakt — on loomuliku elukorralduse juurde tagasipöördumine. Püüame praegu taastada seda, mida tsiviliseeritud maailm on lammutanud viimase 100 – 120 aasta jooksul.

Kahjuks on turumajanduslikud suhted meditsiinis tugevad. Kuidas muidu seletada, et vaginaalset sünnitust peetakse paljudes riikides teisejärguliseks. Tulevane ema saab ainult ise koos oma arstiga otsustada, kas keisriõige on ikka vajalik armastatud lapse sünniks. Peab alati mõtlema sellele, et vaginaalne sünnitus on see, mida loodus on ette näinud ja sellest  sõltub ka lapse tulevane bioloogiline, füüsiline ja vaimne tervis. Ei ole mõtet alati kaasa minna tsiviliseeritud maailma turumajanduslike lolluste ja anomaaliatega.

Dr Adik Levin

Üle poole sajandi pikkuse arstikogemusega meditsiiniteaduste doktor. Tallinna Lastehaigla vastsündinute osakonna juhataja aastail 1979 –2004. Humaanse vastsündinute meditsiini initsiatiivi kontseptsiooni autor maailmas. Viimastel aastatel tegelenud individuaalse toitumise programmiga, mitmete raamatute ja paljude teadustööde ning artiklite autor. Mitmete ülikoolide ja haiglate audoktor ja professor. Dr Adik Levini elutöö pälvis 2016. aasta aprillis suure rahvusvahelise tunnustuse ja saavutas kuldse standardi soovituse. Vaata selle kohta lisaks saatest Ringvaade